Liigu sisu juurde

Praktiline juhend

Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus ja kõigi pakkumuste tagasilükkamine

Kui pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab pakkuja seda enne pakkumuse aktsepteerimist selgitama. Juhend selgitab, millal hankija peab selgitust nõudma, millele selgitus võib tugineda, millal pakkumus tuleb või võib tagasi lükata ning millal võib hankija tagasi lükata kõik pakkumused.

Uuendatud: 19.11.2026

Üle vaadanud Mara Ribeiro Duarte, Closeri avaliku sektori valdkonna juht · 20.11.2026

Õiguslik alus§ 115 lg 1 · § 115 lg 1¹ · § 115 lg 2 · § 115 lg 2¹ · § 115 lg 7 · § 115 lg 7 p 1 · § 115 lg 7 p 2 · § 115 lg 7 p 3 · § 115 lg 7 p 4 · § 115 lg 7 p 5 · § 115 lg 8 · § 115 lg 9 · § 115 lg 10 · § 125 lg 5 · § 52 lg 2 · § 52 lg 3 · § 114 lg 1 · § 117 lg 1 · § 117 lg 4 · § 116 lg 1 p 1 · § 116 lg 1 p 2 · § 116 lg 2 p 1 · § 116 lg 2 p 2 · § 73 lg 3 p 2 · § 73 lg 3 p 3 · § 47 lg 1 p 5 · § 47 lg 1 p 6 · § 47 lg 4 p 2 · ametlik tekst

Milleks see reegel on

Väga madal hind võib tähendada, et pakkuja on leidnud lepingu täitmiseks soodsama viisi, kuid ka seda, et ta ei suuda lepingut pakutud tingimustel täita. Seadus madalat pakkumust ei keela. Hankija peab nõudma selgitust, kui ta leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, ja lükkab pakkumuse tagasi üksnes siis, kui selgitus seda hinnangut ei kõrvalda (§ 115 lg 1, § 115 lg 8).

Millal peab hankija selgitust nõudma

  • Üldreegel. Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab ta kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast selgitust. Pakkuja peab esitama selgituse samas vormis viie tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates (§ 115 lg 1).
  • Üldist arvulist kriteeriumi ei ole. Peale allpool kirjeldatud ehitustööde reegli ei sätesta seadus protsenti ega muud arvu, mille korral pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. Seda hindab hankija hankelepingu eset arvestades (§ 115 lg 1).
  • Vähemalt 500 000 euro suuruse eeldatava maksumusega ehitustööd. Ehitustööde hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt 500 000 eurot, peab hankija nõudma selgitust pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, kui hankemenetluses on esitatud vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkumuse maksumus on järgmise pakkumuse maksumusest vähemalt kümme protsenti väiksem või esitatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt 20 protsenti väiksem (§ 115 lg 2).
  • Teistsugune kõrvalekalde protsent. Riigihanke alusdokumendis võib ehitustööde reegli jaoks ette näha teistsuguse kõrvalekalde protsendi: järgmise pakkumusega võrreldes 5–15 protsenti ja pakkumuste maksumuste keskmisega võrreldes 10–30 protsenti. Kui alusdokumendis seda ette nähtud ei ole, kehtivad kümme ja 20 protsenti (§ 115 lg 2¹).
  • Kontsessioonilepingud. Kontsessioonilepingu korral ei ole hankija kohustatud selgitust nõudma, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti (§ 115 lg 1¹).
  • Lihthankemenetlus. Lihthankemenetluses kohaldab hankija §-s 115 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti, ning vähemalt 500 000 euro suuruse eeldatava maksumusega ehitustööde hankelepingu korral järgib ta §-s 115 sätestatut igal juhul (§ 125 lg 5).

Ehitustööde reegel ei ütle, et protsendimäärale vastav pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega. See kohustab hankijat selgitust nõudma; seejärel hindab hankija selgitust § 115 lg 8 järgi samamoodi nagu muudel juhtudel.

Mida selgitus võib hõlmata

Seadus loetleb näitena („eelkõige“), millega võib pakkumuse madal maksumus olla põhjendatud (§ 115 lg 7):

  • tootmisprotsessi, teenuse osutamise või ehitusmeetodi säästlikkusega (§ 115 lg 7 p 1);
  • pakkuja valitud tehnilise lahendusega või erakordselt soodsate tingimustega, mis on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad (§ 115 lg 7 p 2);
  • asjade, teenuste või ehitustööde ainulaadsusega (§ 115 lg 7 p 3);
  • hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätetega, mida pakkuja või alltöövõtja peab täitma (§ 115 lg 7 p 4);
  • pakkuja võimalusega saada riigiabi (§ 115 lg 7 p 5).

Loetelu ei ole ammendav, seega võib pakkuja tugineda ka muudele asjaoludele. Praktilise soovitusena: kui nõudes on nimetatud pakkumuse osad, mis tunduvad madalad, ja küsitud tõendeid, mitte üksnes kinnitusi, on selgitust lihtsam kontrollida ja hilisemat otsust lihtsam põhjendada.

Selgituse hindamine ja pakkumuse tagasilükkamine

  • Kontrollimine. Hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga (§ 115 lg 8).
  • Tagasilükkamine. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi (§ 115 lg 8).
  • Keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigus. Hankija peab pakkumuse tagasi lükkama, kui ta tuvastab, et põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest (§ 115 lg 9).
  • Riigiabi. Kui pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal seetõttu, et pakkuja on saanud riigiabi, võib hankija pakkumuse tagasi lükata üksnes pärast seda, kui pakkuja ei suuda hankija määratud mõistliku tähtaja jooksul tõendada, et talle antud riigiabi oli õigusaktidega kooskõlas. Kui hankija pakkumuse sellel alusel tagasi lükkab ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, teavitab ta sellest Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni (§ 115 lg 10).
  • Teade. Pakkumuse tagasilükkamise otsusest teatatakse riigihankes osalevale ettevõtjale (§ 47 lg 1 p 5) ja pakkujale esitatakse tema pakkumuse tagasilükkamise põhjused (§ 47 lg 4 p 2).

Koht hindamise käigus

Tavalises järjekorras kontrollib hankija kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni, seejärel kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust ja hindab siis vastavaks tunnistatud pakkumusi (§ 52 lg 2); pöördmenetluses kontrollitakse vastavust ja hinnatakse pakkumusi enne (§ 52 lg 3). Vastavuse kontrollimise tulemusel teeb hankija põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta (§ 114 lg 1) ning hindamise kriteeriumide järgi hinnatakse üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi (§ 117 lg 1).

Seadus ei nimeta §-s 115 sätestatut eraldi etapina. Ehitustööde reegel viitab pakkumusele, mille hankija kavatseb edukaks tunnistada (§ 115 lg 2), mis viitab sellele, et hankija teab selgitust nõudes sageli juba pakkumuste järjestust. Meie lugemise järgi tuleb selgitus igal juhul saada ja hinnata enne pakkumuse edukaks tunnistamist, sest tagasi lükatud pakkumus ei saa olla edukas. Pakkumuste hindamist käsitleb hindamiskriteeriumide juhend.

Küsimus võib tekkida ka pärast edukaks tunnistamist. Hankija võib otsustada mitte sõlmida hankelepingut eduka pakkujaga, kui ta tuvastab, et pakkuja ei ole arvestanud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse valdkonda reguleerivate sätetega. Sel juhul lükkab hankija edukaks tunnistatud pakkumuse kirjaliku otsusega tagasi, hindab ülejäänud pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaima (§ 117 lg 4).

Kõigi pakkumuste tagasilükkamine

Kui madalaim pakkumus tagasi lükatakse, võivad alles jääda üksnes eelarvet ületavad pakkumused. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui:

  • kõigi pakkumuste või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatavat maksumust (§ 116 lg 1 p 1) või
  • hankija on objektiivsel ja mittediskrimineerival alusel kõigi pakkumuste tagasilükkamise näinud ette riigihanke alusdokumentides ja see alus on olemas (§ 116 lg 1 p 2).

Kui riigihange on ühe menetluse raames jaotatud osadeks, võib hankija kõik pakkumused tagasi lükata selle osa suhtes, mille puhul esineb mõni neist alustest (§ 116 lg 2 p 1), ning nende osade suhtes, mille kohta hankelepingu sõlmimine on ebaotstarbekas või ei vasta riigihanke eesmärgile ilma selle osata, mille puhul esineb mõni § 73 lõike 3 punktides 2–7 sätestatud hankemenetluse lõppemise alus (§ 116 lg 2 p 2).

Hankemenetlus lõpeb, kui kõik pakkumused on tagasi lükatud põhjusel, et ühtegi pakkumust ei tunnistatud vastavaks või kõigi pakkumuste maksumus oli põhjendamatult madal (§ 73 lg 3 p 2), või §-s 116 sätestatud alustel (§ 73 lg 3 p 3). Kõigi pakkumuste tagasilükkamise otsusest teatatakse menetluses osalejatele (§ 47 lg 1 p 6).

Menetlust tervikuna käsitlevad avatud hankemenetluse juhend ja lihthankemenetluse juhend, seotud küsimusi korduma kippuvad küsimused kõrvaldamise, kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise kohta ning tagasilükkamise vaidlustamist vaidlustamise juhend. Juhend kordab seaduse sätteid ega käsitle kohtupraktikat selle kohta, millal on pakkumus põhjendamatult madala maksumusega.

Kas soovite alusdokumendid enne avaldamist üle kontrollida? Näitame, kuidas Procurelex Verifika seda teeb.

Telli demo

Üldine teave kehtiva riigihangete seaduse kohta. See ei ole õigusnõu.