Liigu sisu juurde

Praktiline juhend

Pakkumuste hindamise kriteeriumid, olelusringi kulud ja pakkumuste hindamine

Kuidas hankija sätestab majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks pakkumuste hindamise kriteeriumid, määrab nende osakaalud ja arvestab olelusringi kulusid ning kuidas ta seejärel kontrollib pakkumuste vastavust, hindab pakkumusi, tunnistab pakkumuse edukaks ja hindab alternatiivseid lahendusi.

Uuendatud: 19.11.2026

Üle vaadanud Mara Ribeiro Duarte, Closeri avaliku sektori valdkonna juht · 20.11.2026

Õiguslik alus§ 85 lg 1 · § 85 lg 2 · § 85 lg 3 · § 85 lg 4 · § 85 lg 5 · § 85 lg 6 · § 85 lg 7 · § 85 lg 8 p 1 · § 85 lg 8 p 2 · § 85 lg 8 p 3 · § 85 lg 9 · § 85 lg 10 · § 101 lg 1 p 6 · § 77 lg 4 p 2 · § 77 lg 4 p 3 · § 4 p 17 · § 88 lg 5 · § 89 lg 2 · § 86 lg 1 · § 86 lg 2 p 1 · § 86 lg 2 p 2 · § 86 lg 3 · § 86 lg 4 · § 114 lg 1 · § 114 lg 1¹ · § 114 lg 2 · § 114 lg 8 · § 117 lg 1 · § 117 lg 1¹ · § 117 lg 2 · § 117 lg 3 · § 117 lg 4 · § 118 lg 1 · § 118 lg 2 · § 118 lg 3 · § 119 lg 1 · § 119 lg 2 · § 47 lg 1 · § 47 lg 1 p 10 · § 47 lg 4 p 3 · § 47 lg 5 · § 125 lg 2 · § 125 lg 5 · § 185 lg 2 p 1 · § 185 lg 2 p 7 · ametlik tekst

Milleks hindamise kriteeriumid on

Pakkumuste hindamise kriteeriumid otsustavad, milline vastavaks tunnistatud pakkumustest võidab. Hankija sätestab need riigihanke alusdokumentides majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks. Kriteeriumid peavad olema seotud hankelepingu esemega ja tagama reaalse konkurentsi (§ 85 lg 1). Riigihanke alusdokumendid sisaldavad hindamise kriteeriume vastavalt §-dele 85 ja 86 (§ 77 lg 4 p 2; vt ka § 4 p 17).

Hindamise kriteeriumid hoitakse kvalifitseerimise tingimustest lahus. §-de 99–101 alusel kehtestatavat kvalifitseerimise tingimust ei või sätestada hindamise kriteeriumina (§ 85 lg 1). Erand on üks: andmed pakkuja või taotleja, tema juhtide või teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni kohta (§ 101 lg 1 p 6) võivad olla hindamise kriteerium, kui need näitavad hankijale pakkumuse majanduslikku soodsust ja neid ei kasutata kvalifitseerimisel (§ 85 lg 1).

Seos hankelepingu esemega

Kriteerium on hankelepingu esemega seotud ka siis, kui selle sätestamisel võetakse arvesse asjade tootmise, teenuste osutamise või ehitustööde tegemise või nende turustamisega seotud protsesse või olelusringi muudes etappides tehtavaid tegevusi ja kulutusi, isegi kui need ei ole hankelepingu eseme oluline osa (§ 85 lg 2).

Hind, kulu ja kvaliteet

Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel võtab hankija arvesse eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet, mis hõlmab kvalitatiivseid, keskkonnahoidlikkuse või sotsiaalseid kriteeriume, ning pakkumuse hinda või kulu, sealhulgas hankelepingu täitmisel tõenäoliselt tekkivaid kulusid ja olelusringi kulusid §-i 86 kohaselt (§ 85 lg 3). Seadus näeb ette järgmised variandid:

  • Ainult hind või kulu. Lubatud üksnes siis, kui pakkumuse majanduslik soodsus sõltub hankija jaoks ainult hinnast või kulust ning kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu esemega seotud kriteeriumid, on riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud (§ 85 lg 4). Hankijale vajalik kvaliteet tuleb siis alusdokumentides kindlaks määrata, näiteks tehnilises kirjelduses.
  • Ainult kvaliteet kindla hinna juures. Hankija võib määrata hankelepingu hinna või kulu suuruse alusdokumentides kindlaks ja hinnata pakkumusi üksnes kvalitatiivsete, keskkonnahoidlikkuse või sotsiaalsete kriteeriumide alusel (§ 85 lg 7).
  • Innovatsioonipartnerlus ja võistlev dialoog. Arvestada võib üksnes parimat hinna ja kvaliteedi suhet (§ 85 lg 5).
  • Tarkvaralahendused. Tarkvaralahenduste hankimisel arvestab hankija lisaks hinnale ka olelusringi kulusid §-i 86 kohaselt või põhjendab alusdokumentides, miks ta neid ei arvesta (§ 85 lg 6).

Kvalitatiivsed, keskkonnahoidlikkuse või sotsiaalsed kriteeriumid võivad olla eelkõige:

  • kvaliteet, sealhulgas tehniline väärtus, esteetilised, funktsionaalsed, keskkondlikud, sotsiaalsed ja innovaatilised omadused, ligipääsetavus ning turustamise tingimused (§ 85 lg 8 p 1);
  • hankelepingu täitmises vahetult osalevate isikute spetsiifiline tõendatud töökorraldus, kvalifikatsioon või kogemus, kui sellest sõltub otseselt hankelepingu täitmise kvaliteet (§ 85 lg 8 p 2);
  • müügijärgne hooldus ja tehniline abi ning tarne- ja paigaldustingimused (§ 85 lg 8 p 3).

Hankija võib hindamise kriteeriumina nõuda ka konkreetse märgise olemasolu § 89 lg 2 tingimustel ning nõuda hindamise kriteeriumidele vastavuse tõendamiseks vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuannet või tõendit (§ 88 lg 5).

Osakaalud

Hankija määrab alusdokumentides iga hindamise kriteeriumi suhtelise osakaalu; osakaalu võib väljendada asjakohase maksimaalse vahemikuna (§ 85 lg 9). Kui osakaalude määramine ei ole alusdokumentides kirjeldatud objektiivsetel põhjustel võimalik, esitab hankija kriteeriumid tähtsuse vähenemise järjekorras (§ 85 lg 10).

Seadus ei näe ette punktiarvutuse valemit. Praktikas on kasulik kirjeldada alusdokumentides, kuidas iga kriteeriumi alusel punkte antakse ja kuidas need kokku arvutatakse, et pakkujad teaksid ette, kuidas pakkumusi võrreldakse, ja hindamist saaks hiljem kontrollida.

Olelusringi kulud

Olelusring on kõik asjade tootmise, teenuste osutamise või ehitustööde tegemise järjestikused või omavahel seotud etapid, sealhulgas uurimis- ja arendustegevus, tootmine, turustamine ja selle tingimused, transport, kasutamine ning hooldus, alates tooraine hankimisest või ressursside loomisest kuni nende kõrvaldamiseni ning teenuste osutamise või asjade või ehitiste kasutamise lõpuni (§ 86 lg 1).

Olelusringi kulude hindamisel võtab hankija osaliselt või täielikult arvesse:

  • hankelepingu täitmisel tekkivaid hankija või kolmandate isikute kantavaid hankelepingu eseme soetamise, kasutamise ja hooldamise kulusid ning kasutamisjärgseid kulusid (§ 86 lg 2 p 1);
  • keskkonnaalaste välismõjudega seonduvaid kindlaksmääratavaid ja rahaliselt mõõdetavaid kulusid (§ 86 lg 2 p 2).

Hankija kirjeldab alusdokumentides meetodit, mille alusel ta olelusringi kulusid arvestab, ja märgib, milliseid dokumente ta pakkujalt kulude kindlaksmääramiseks nõuab (§ 86 lg 3). Keskkonnaalaste välismõjude arvestamise meetod peab olema avalikult kättesaadav ning põhinema kontrollitavatel ja mittediskrimineerivatel kriteeriumidel, mis ei pärsi konkurentsi; nõutavad andmed ja dokumendid peavad olema esitatavad hoolsa pakkuja mõistlike jõupingutustega (§ 86 lg 4).

Vastavuse kontrollimine enne hindamist

Hinnatakse ainult vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankija kontrollib pakkumuste vastavust alusdokumentide tingimustele ja teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta; pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, edasises menetluses ei osale (§ 114 lg 1). Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta alusdokumentide tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks nõutud selgitusi või kui selgituste põhjal ei ole võimalik vastavust üheselt hinnata; sisuliste kõrvalekalleteta pakkumuse võib ta tunnistada vastavaks (§ 114 lg 2). Osadeks jaotatud riigihankes kontrollitakse vastavust iga osa kaupa eraldi (§ 114 lg 8). Tehnilise kirjelduse, märgiste ja katsearuannete samaväärsuse reeglid on tehnilise kirjelduse juhendis.

Täieliku pöördmenetluse korral võib hankija piirduda selle pakkumuse vastavuse kontrollimisega, mille ta kavatseb edukaks tunnistada, ning tagab, et hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kelle pakkumus ei vasta alusdokumentide tingimustele (§ 114 lg 1¹). Sel juhul ei ole ta kohustatud hindama üksnes vastavaks tunnistatud pakkumusi (§ 117 lg 1¹).

Hindamine ja edukaks tunnistamine

  • Teatavaks tehtud kriteeriumide järgi. Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi alusdokumentides nimetatud hindamise kriteeriumide järgi ja tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks majanduslikult soodsaima pakkumuse (§ 117 lg 1).
  • Osade kaupa. Osadeks jaotatud riigihankes hinnatakse pakkumusi ja tunnistatakse need edukaks osade kaupa (§ 117 lg 2).
  • Arvutusviga. Hankija parandab pakkumuse maksumuses esineva arvutusvea ja teatab sellest pakkujale viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Pakkuja vastab kahe tööpäeva jooksul teate saamisest, kas ta on parandusega nõus; kui ei ole, lükkab hankija pakkumuse tagasi (§ 117 lg 3).
  • Põhjendamatult madala maksumusega pakkumus. Selle kohta kehtivad eraldi reeglid; vt põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste juhendit.
  • Keskkonna-, sotsiaal- ja tööõigus. Hankija võib otsustada eduka pakkujaga hankelepingut mitte sõlmida, kui ta tuvastab, et pakkuja ei ole arvestanud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- ja tööõiguse sätetega. Siis lükkab ta edukaks tunnistatud pakkumuse kirjaliku otsusega tagasi, hindab kõik ülejäänud pakkumused uuesti ja tunnistab edukaks vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaima (§ 117 lg 4).
  • Kui edukas pakkuja langeb ära. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankelepingut tähtaja jooksul või ei asu endast tulenevatel põhjustel nõustumusega sõlmitud lepingut täitma, hindab hankija ülejäänud pakkumused uuesti ja tunnistab edukaks vastavaks tunnistatud pakkumustest majanduslikult soodsaima (§ 119 lg 1). Uuesti hindama ei pea ja edukaks võib tunnistada järjestuselt teise pakkumuse, kui eduka pakkumuse äralangemine ei saa mõjutada ülejäänud pakkumuste omavahelist järjestust (§ 119 lg 2).

Otsusest teatamine

Hankija teatab pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest riigihankes osalevatele ettevõtjatele kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (§ 47 lg 1, § 47 lg 1 p 10). Vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja saab ka eduka pakkuja nime ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid sellele eelise tema pakkumuse ees (§ 47 lg 4 p 3). Teave, mille avaldamine muu hulgas rikuks ärisaladust või kahjustaks konkurentsi, jäetakse esitamata (§ 47 lg 5). Ooteaeg ja menetluse lõpp on kirjeldatud avatud hankemenetluse juhendis.

Alternatiivsed lahendused

  • Need tuleb ette näha. Riigihanke alusdokumentides sätestatakse alternatiivsete lahenduste ja nende esitamise nõuded, sealhulgas see, kas hankija lubab või nõuab alternatiivsete lahenduste esitamist üksnes lisaks kõigile alusdokumentide tingimustele vastavale lahendusele või eraldi (§ 77 lg 4 p 3).
  • Ainult siis, kui hanketeade seda lubab. Hankija hindab alternatiivseid lahendusi, kui ta on hanketeates lubanud alternatiivsete lahendustega pakkumusi esitada (§ 118 lg 1).
  • Ainult nõuetele vastavad lahendused. Hinnatakse üksnes neid alternatiivseid lahendusi, mis on tunnistatud alusdokumentides alternatiivsetele lahendustele kehtestatud nõuetele vastavaks (§ 118 lg 2).
  • Asi või teenus. Alternatiivset lahendust ei või tagasi lükata põhjendusega, et selle tingimustel sõlmitud leping oleks asjade hankelepingu asemel teenuste hankeleping või vastupidi (§ 118 lg 3).

Lihthankemenetlus ja vaidlustamine

Lihthankemenetluses kohaldab hankija §-i 85 ning §-e 114–117 ja 119, kui alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti (§ 125 lg 5). Selles loetelus ei ole §-e 86 ega 118; hankija määrab menetluse korra alusdokumentides ja võib lähtuda ka seaduse teistest sätetest (§ 125 lg 2). Vt lihthankemenetluse juhendit.

Hindamise kriteeriume saab vaidlustada riigihanke alusdokumentide osana (§ 185 lg 2 p 1) ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsust eraldi (§ 185 lg 2 p 7). Tähtajad ja menetlus on vaidlustamise juhendis. Kõrvaldamise ja kvalifitseerimise küsimused on KKK-s kõrvaldamise, kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise kohta. Juhend kordab seadust ega käsitle hindamise kriteeriume puudutavat kohtupraktikat.

Kas soovite alusdokumendid enne avaldamist üle kontrollida? Näitame, kuidas Procurelex Verifika seda teeb.

Telli demo

Üldine teave kehtiva riigihangete seaduse kohta. See ei ole õigusnõu.