Liigu sisu juurde

KKK

Kõrvaldamine, kvalifitseerimine ja pakkumuse edukaks tunnistamine

Pakkuja ja taotleja kõrvaldamise alused ja nende kontrollimine, heastamine, kvalifitseerimise tingimused, pakkumuste hindamise kriteeriumid, põhjendamatult madala maksumusega pakkumused ja pakkumuse edukaks tunnistamine.

Uuendatud: 13.11.20267 küsimust

Üle vaadanud Mara Ribeiro Duarte, Closeri avaliku sektori valdkonna juht · 20.11.2026

Vastused kirjeldavad kõrvaldamist, kvalifitseerimist ja pakkumuse edukaks tunnistamist 2. peatüki menetlustes 1. novembrist 2026 kehtivas redaktsioonis (§ 95, § 98, § 117). Lihthankemenetluses peab avaliku sektori hankija, välja arvatud kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, enne hankelepingu sõlmimist kontrollima, et ettevõtjal ei esine sättes § 95 lg 1 sätestatud kõrvaldamise aluseid (§ 125 lg 7), ning kohaldama pakkumuste hindamise kriteeriume, põhjendamatult madala maksumusega pakkumusi ja edukaks tunnistamist käsitlevaid sätteid, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti (§ 125 lg 5). Enne 1. novembrit 2026 alustatud riigihanke menetlused viiakse lõpuni varasema redaktsiooni järgi (§ 219³).

Millal tuleb pakkuja või taotleja kõrvaldada?

Hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud esindus-, otsustus- või kontrolliõigusega isikut on karistatud sätetes § 95 lg 1 p 1, § 95 lg 1 p 2 või § 95 lg 1 p 3 nimetatud süütegude eest; kellel on maksuvõlg või sotsiaalkindlustusmaksete võlg (§ 95 lg 1 p 4); või kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni (§ 95 lg 1 p 5). Karistusandmeid arvestatakse seni, kuni need ei ole karistusregistrist kustutatud või karistus on asukohariigi õigusaktide alusel kehtiv, kuid kõige rohkem viis aastat süüdimõistva otsuse jõustumisest arvates (§ 95 lg 2). Hankija ei pea nelja esimest alust kohaldama, kui hankelepingu sõlmimine on hädavajalik ülekaalukast avalikust huvist tuleneval põhjusel ja kõrvaldamise korral jääks hankeleping sõlmimata; sel juhul teeb ta põhjendatud kirjaliku otsuse kõrvaldamata jätmise kohta (§ 95 lg 3). Enne maksuvõla tõttu kõrvaldamist annab hankija pakkujale või taotlejale hankemenetluse jooksul ühel korral vähemalt kolm tööpäeva maksuvõla tasumiseks või ajatamiseks (§ 95 lg 6).

Õiguslik alus§ 95 lg 1 p 1 · § 95 lg 1 p 2 · § 95 lg 1 p 3 · § 95 lg 1 p 4 · § 95 lg 1 p 5 · § 95 lg 2 · § 95 lg 3 · § 95 lg 6 · ametlik tekst

Milliseid muid kõrvaldamise aluseid võib hankija kohaldada?

Hankija võib riigihanke alusdokumentides sätestada, et tal on õigus kõrvaldada pakkuja või taotleja sättes § 95 lg 4 nimetatud täiendavatel alustel, näiteks keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse kohustuste rikkumise, pankroti või likvideerimise, ametialaste käitumisreeglite raske rikkumise, konkurentsi kahjustava kokkuleppe, muul viisil vältimatu huvide konflikti, varasema hankelepingu olulise või pideva rikkumise, kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta valeandmete esitamise või hankija mõjutamise või konfidentsiaalse teabe saamise katse tõttu. Ta võib sätestada ka õiguse kõrvaldada pakkuja või taotleja, kellel on hankija asukoha järgse kohaliku maksu maksuvõlg (§ 95 lg 4¹). Neid aluseid, välja arvatud kohaliku maksu võlg, kohaldatakse menetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates (§ 95 lg 5).

Õiguslik alus§ 95 lg 4 · § 95 lg 4¹ · § 95 lg 5 · ametlik tekst

Kuidas kõrvaldamise aluseid kontrollitakse ja mis on hankepass?

Kõrvaldamise aluste kontrollimisel kohaldatakse hankepassi kohta sätestatud korda (§ 96 lg 1). Hankija nõuab pakkujalt või taotlejalt Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormil hankepassi esialgse tõendina selle kohta, et kõrvaldamise aluseid ei esine ja kvalifitseerimise tingimused on täidetud (§ 104 lg 1, § 104 lg 3). Enne hankelepingu sõlmimist nõuab ta edukalt pakkujalt või pakkujalt, kelle ta kavatseb edukaks tunnistada, hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist ja kontrollib neid (§ 104 lg 8). Kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks võib hankija nõuda üksnes karistusregistri teadet või samaväärset dokumenti ning asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendit maksuvõla ja maksejõuetuse kohta (§ 96 lg 2); sanktsiooni alust kontrollitakse pakkuja kinnituse alusel (§ 96 lg 2¹). Avatud hankemenetluses võib hankija kontrollida pakkumuste vastavust ja neid hinnata enne kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrollimist, kui ta tagab, et hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kes oleks tulnud kõrvaldada või kes ei vasta kvalifitseerimise tingimustele (§ 52 lg 3).

Õiguslik alus§ 96 lg 1 · § 104 lg 1 · § 104 lg 3 · § 104 lg 8 · § 96 lg 2 · § 96 lg 2¹ · § 52 lg 3 · ametlik tekst

Kas pakkuja saab kõrvaldamise aluse heastada?

Riigihankes, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, võib pakkuja või taotleja, kellel esineb mõni sättes § 97 lg 1 nimetatud kõrvaldamise alus, esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine, aktiivne koostöö uurimisasutustega ning tehnilised ja organisatsiooni- ning töötajatega seotud meetmed. Hankija hindab tõendeid ja kui ta leiab need piisavad olevat, ei kõrvalda ta pakkujat või taotlejat põhjendatud kirjaliku otsusega ja võib sõlmida temaga hankelepingu (§ 97 lg 2). Alla rahvusvahelise piirmäära jäävas riigihankes võib hankija seda kohaldada, kui ta sätestab selle võimaluse riigihanke alusdokumentides (§ 97 lg 3). Maksuvõla aluse puhul on oma mehhanism: võimalus maksuvõlg tasuda või ajatada (§ 95 lg 6).

Õiguslik alus§ 97 lg 1 · § 97 lg 2 · § 97 lg 3 · § 95 lg 6 · ametlik tekst

Milliseid kvalifitseerimise tingimusi võib seada?

Hankija võib kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele; tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed (§ 98 lg 1). Nõutav netokäive ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus; suuremat nõuet peab hankija riigihanke alusdokumentides põhjendama hankelepingu täitmisega seotud riskidega (§ 100 lg 3). Kogemuse tõendamiseks võib hankija nõuda riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul täidetud ehitustööde lepingute ja eelneva 36 kuu jooksul täidetud asjade müügi või teenuste osutamise lepingute nimekirja (§ 101 lg 1 p 1, § 101 lg 1 p 2) ning piisava konkurentsi tagamiseks võib ta arvesse võtta ka varasemaid lepinguid (§ 101 lg 2). Pakkujat või taotlejat ei või jätta kvalifitseerimata põhjusel, et tal puuduvad varasemad hankelepingud (§ 98 lg 3); ta võib tugineda teiste ettevõtjate vahenditele (§ 103 lg 1). Kvalifitseerimise tingimuste kehtestamise korral teeb hankija kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse (§ 98 lg 5).

Õiguslik alus§ 98 lg 1 · § 100 lg 3 · § 101 lg 1 p 1 · § 101 lg 1 p 2 · § 101 lg 2 · § 98 lg 3 · § 103 lg 1 · § 98 lg 5 · ametlik tekst

Kuidas pakkumuste hindamise kriteeriume seatakse ja edukas pakkumus valitakse?

Hankija sätestab riigihanke alusdokumentides hankelepingu esemega seotud ja reaalset konkurentsi tagavad pakkumuste hindamise kriteeriumid; kvalifitseerimise tingimusi ei või hindamise kriteeriumina sätestada, välja arvatud teenuste osutamise või ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooni andmed, kui neid ei kasutata kvalifitseerimisel (§ 85 lg 1). Majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel võtab hankija arvesse eelkõige parimat hinna ja kvaliteedi suhet ning pakkumuse hinda või kulu, sealhulgas olelusringi kulusid (§ 85 lg 3, § 86). Ainult hinda või kulu võib arvestada vaid siis, kui pakkumuse majanduslik soodsus sõltub hankija jaoks ainult hinnast või kulust ja kõik muud tulevase hankelepingu tingimused on alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud (§ 85 lg 4). Alusdokumentides määratakse iga kriteeriumi suhteline osakaal (§ 85 lg 9). Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamise kriteeriumide järgi ja tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks majanduslikult soodsaima pakkumuse (§ 117 lg 1). Kui pakkumuse maksumuses on arvutusviga, parandab hankija selle ja teatab sellest pakkujale; pakkuja vastab kahe tööpäeva jooksul, kas ta on parandamisega nõus, ning nõustumatuse korral lükatakse pakkumus tagasi (§ 117 lg 3).

Õiguslik alus§ 85 lg 1 · § 85 lg 3 · § 86 · § 85 lg 4 · § 85 lg 9 · § 117 lg 1 · § 117 lg 3 · ametlik tekst

Mida peab hankija tegema, kui pakkumus näib põhjendamatult madala maksumusega?

Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab ta nõudma pakkujalt kirjalikku selgitust, mille pakkuja peab esitama viie tööpäeva jooksul (§ 115 lg 1). Ehitustööde hankelepingu korral, mille eeldatav maksumus on vähemalt 500 000 eurot, peab hankija seda nõudma pakkujalt, kelle pakkumuse ta kavatseb edukaks tunnistada, kui on esitatud vähemalt kolm pakkumust ja selle pakkuja pakkumuse maksumus on järgmise pakkumuse maksumusest vähemalt kümme protsenti väiksem või esitatud pakkumuste maksumuste keskmisest vähemalt 20 protsenti väiksem (§ 115 lg 2); alusdokumentides võib ette näha teistsugused protsendid sättes § 115 lg 2¹ nimetatud piirides. Kui hankija leiab endiselt, et maksumus on põhjendamatult madal, või kui selgitust ei esitata, lükkab ta pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi (§ 115 lg 8); pakkumuse peab ta tagasi lükkama, kui madal maksumus tuleneb keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse sätete eiramisest (§ 115 lg 9). Lihthankemenetluses kohaldatakse sätet § 115, kui alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti, ning vähemalt 500 000 euro suuruse eeldatava maksumusega ehitustööde hankelepingu puhul igal juhul (§ 125 lg 5).

Õiguslik alus§ 115 lg 1 · § 115 lg 2 · § 115 lg 2¹ · § 115 lg 8 · § 115 lg 9 · § 115 · § 125 lg 5 · ametlik tekst

Kas soovite alusdokumendid enne avaldamist üle kontrollida? Näitame, kuidas Procurelex Verifika seda teeb.

Telli demo

Üldine teave kehtiva riigihangete seaduse kohta. See ei ole õigusnõu.