Liigu sisu juurde

Praktiline juhend

Huvide konflikt riigihankel

Kuidas riigihangete seadus määratleb huvide konflikti ja keda see puudutab, mida peab hankija tegema selle ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks, millal võib pakkuja selle tõttu kõrvaldada ning kuidas käsitletakse ettevõtja osalemist riigihanke ettevalmistamisel.

Uuendatud: 19.11.2026

Üle vaadanud Mara Ribeiro Duarte, Closeri avaliku sektori valdkonna juht · 20.11.2026

Õiguslik alus§ 4 p 8 · § 3 p 4 · § 9 lg 4 · § 9 lg 4 p 6 · § 9 lg 5 · § 9 lg 6 · § 9 lg 7 · § 84 lg 1 · § 84 lg 1 p 10 · § 95 lg 4 · § 95 lg 4 p 6 · § 95 lg 4 p 7 · § 96 lg 4 · § 96 lg 5 · § 97 lg 1 · § 97 lg 2 · § 97 lg 3 · § 10 lg 2 · § 10 lg 3 · § 10 lg 3 p 1 · § 10 lg 3 p 2 · § 10 lg 4 · ametlik tekst

Mida seadus huvide konfliktina mõistab

Riigihangete seaduse järgi on huvide konflikt olukord, kus hankija poolel tegutseval isikul on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena (§ 4 p 8).

Mõiste puudutab järgmisi isikuid:

  • Kes. Hankija või tema nimel tegutseva isiku töötaja, ametnik, juhatuse liige või muu pädev esindaja (§ 4 p 8).
  • Millises rollis. Isik on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust (§ 4 p 8).

Sõnastusest tuleneb kolm asjaolu:

  • Piisab näivusest. Huvi ei pea olema otsust tegelikult mõjutanud; piisab, et seda võib käsitada erapooletust ja sõltumatust kahjustavana.
  • Arvesse lähevad ka kaudsed huvid. Huvi võib olla otsene või kaudne.
  • Hankija pool. Mõiste käsitleb isikuid, kes hankija jaoks riigihanget ette valmistavad, korraldavad või selle tulemust mõjutada võivad. Ettevõtja osalemist riigihanke ettevalmistamisel reguleerivad eraldi sätted, mida kirjeldatakse allpool.

Seadus ei loetle suhteid (sugulus, osalus, töösuhe jms), millest isiklik huvi tekib. Huvide konflikti ja ametiisikute piiranguid reguleerivad ka teised seadused, näiteks korruptsioonivastane seadus. Need jäävad selle juhendi käsitlusalast välja ja hankija peab neid eraldi kontrollima.

Hankija kohustus

Konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimine on üks riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, mida hankija peab järgima (§ 3 p 4). Seadus kohustab hankijat ka ette määrama, kuidas ta huvide konfliktiga toimib: meetmed selle ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks.

  • Hankekorras. Hankija, kes peab kehtestama organisatsioonisisese hankekorra, sätestab selles meetmed huvide konflikti ennetamiseks, tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks riigihankel, kui need meetmed ei ole kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis (§ 9 lg 4, § 9 lg 4 p 6).
  • Hankekorra kohustuseta. Hankija, kellel puudub hankekorra kehtestamise kohustus, määrab need meetmed kindlaks oma organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis või, kui ta hankekorra kehtestab, hankekorras (§ 9 lg 5).

Milline hankija peab hankekorra kehtestama ja mida see veel sisaldab, selgitab hankekorra ja hankeplaani juhend.

Seadus ei määra meetmete sisu. Hea tavana paluvad paljud hankijad kõigil riigihankesse kaasatud isikutel, sealhulgas hindamiskomisjoni liikmetel ja välisekspertidel, enne pakkumustega tutvumist allkirjastada erapooletuse kinnituse ning määravad, kes otsustab edasise, kui isik teatab huvist. Need ei ole riigihangete seaduse nõuded; seadus nõuab üksnes, et meetmed oleksid olemas, hõlmaksid ennetamist, tuvastamist ja kõrvaldamist ning oleksid avalikud.

Meetmete avalikustamine

  • Avalikkus. Hankekord on avalik. Kui meetmed on kindlaks määratud muus organisatsioonisiseses töökorraldust käsitlevas dokumendis, peab vastav osa dokumendist olema avalik (§ 9 lg 6).
  • Veebileht ja register. Hankija avaldab hankekorra või muu töökorraldust käsitleva dokumendi või selle osa oma veebilehel viivitamata pärast hankekorra kehtestamist või muutmist või meetmete kindlaksmääramist või muutmist ning avaldab registris viite oma veebilehele (§ 9 lg 7).

Aruanne Euroopa Komisjonile

Euroopa Komisjoni nõudmisel koostab hankija iga rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava eeldatava maksumusega hankemenetluse ja dünaamilise hankesüsteemi loomise kohta aruande ning esitab selle kirjalikult Rahandusministeeriumi kaudu (§ 84 lg 1). Aruanne sisaldab muu hulgas tuvastatud huvide konflikte ja nende kõrvaldamiseks kasutusele võetud meetmeid (§ 84 lg 1 p 10). Seepärast on mõistlik tuvastatud huvide konfliktid ja võetud meetmed riigihanke toimikus dokumenteerida.

Pakkuja kõrvaldamine huvide konflikti tõttu

Hankija võib kõrvaldada pakkuja või taotleja, kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida (§ 95 lg 4 p 6). Sõnad „muude vahenditega“ teevad kõrvaldamisest viimase abinõu: hankija kaalub esmalt meetmeid enda poolel, näiteks asjaomase isiku riigihankest eemaldamist.

  • Vabatahtlik alus. See on vabatahtlik kõrvaldamise alus. Hankija saab seda kohaldada üksnes siis, kui ta on riigihanke alusdokumentides sätestanud, et tal on õigus sellel alusel kõrvaldada (§ 95 lg 4).
  • Tõendamine. Hankija võib alust kohaldada, kui ta suudab mis tahes viisil tõendada selle olemasolu (§ 96 lg 4).
  • Põhjendatud otsus. Hankija teeb kõrvaldamise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse ning kõrvaldatud pakkuja või taotleja ei osale edasises riigihankes (§ 96 lg 5).
  • Heastamine. Riigihankes, mille eeldatav maksumus on vähemalt võrdne rahvusvahelise piirmääraga, võib pakkuja, kelle suhtes see alus esineb, esitada tõendid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks (§ 97 lg 1). Kui hankija leiab, et tõendid on piisavad, jätab ta pakkuja põhjendatud kirjaliku otsusega kõrvaldamata (§ 97 lg 2). Rahvusvahelisest piirmäärast väiksema eeldatava maksumusega riigihankes kehtib see üksnes siis, kui riigihanke alusdokumendid selle ette näevad (§ 97 lg 3).

Teisi kõrvaldamise aluseid ja nende kontrollimist käsitleb kõrvaldamise aluste juhend; kuidas kõrvaldamise otsust vaidlustada, selgitab vaidlustamise juhend.

Ettevõtja osalemine riigihanke ettevalmistamisel

Teistsugune olukord tekib siis, kui eelis on ettevõtjal, mitte hankija töötajal, ja see tuleneb riigihanke ettevalmistamisel osalemisest. Turu-uuringu käigus võib hankija konsulteerida asjaomases valdkonnas tegutsevate isikute ja ettevõtjatega, tingimusel et see ei moonuta konkurentsi (§ 10 lg 2).

Kui ettevõtja osales turu-uuringus või oli muul moel riigihanke ettevalmistamisse kaasatud, võtab hankija tarvitusele meetmed konkurentsi moonutamise ärahoidmiseks, sealhulgas (§ 10 lg 3):

  • Teabe jagamine. esitab riigihanke alusdokumentides olulise teabe, mida selle ettevõtjaga riigihanke ettevalmistamisel vahetati (§ 10 lg 3 p 1);
  • Tähtaeg. määrab pakkumuse või taotluse esitamiseks piisavalt pika tähtaja, et ettevõtjal ei tekiks teabe eelneva valdamise tõttu eelist (§ 10 lg 3 p 2).

Ettevalmistamisel osalemine ei too iseenesest kaasa ettevõtja kõrvaldamist. Hankija võib kõrvaldada pakkuja või taotleja, kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes osales sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, kui talle seetõttu teadaolev info annab eelise teiste riigihankes osalejate ees ja sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida (§ 95 lg 4 p 7). Ka see on vabatahtlik alus, mis peab olema riigihanke alusdokumentides ette nähtud (§ 95 lg 4). Kui hankija võetud meetmed ei taga võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, peab ta enne selle aluse kohaldamist andma ettevõtjale mõistliku tähtaja jooksul võimaluse selgitada ja tõendada, et tema kaasatus ei moonuta konkurentsi (§ 10 lg 4).

Mida juhend ei käsitle

Juhend kordab riigihangete seaduse sätteid. See ei kirjelda korruptsioonivastast seadust ega teisi seadusi, mis kehtivad ka riigihankes osalevatele ametnikele ja töötajatele, ega paku huvide konflikti meetmete näidisteksti.

Kas soovite alusdokumendid enne avaldamist üle kontrollida? Näitame, kuidas Procurelex Verifika seda teeb.

Telli demo

Üldine teave kehtiva riigihangete seaduse kohta. See ei ole õigusnõu.